jõeäärerahvas

Täna käisime siis jälle väikestviisi väljasõidul. Esimeseks sihtkohaks oli Tailem Bend – üks vana linnake Adelaidest sajakonna kilomeetri kaugusel idas, kus asub Austraalia suurim nö. “pioneeriküla” – küla, kus on üle 100 vana hoone, mis on kõik ajastutruult sisustatud. Need “näidismajad” on kõik päris vanad majad, mis on nende vanadest asukohtadest Tailem Bendi toodud ja võimalikult tõetruult säilitatud. Nii saab seal näha üle saja aasta vanuseid postkontoreid, koole, kirikuid, põlluharimismasinaid ja palju muud põnevat.

Pärast Tailem Bendi liikusime mõnikümmend kilomeetrit Adelaide’i poole tagasi – Murray Bridge’i. Murray Bridge on üks linnake, kust läheb läbi Murray Jõgi, mis on koguni Austraalia kõige pikem jõgi. Sealkandis uitasiem niisama ringi, vaatlesime jõeümbrust ja paatmajasid – sellekandi inimestest üpris paljudele meeldib nimelt elada nö. alustel, kuhu peale on ehitatud maja. Murrays pidasime maha ka väikest viisi pikniku – vaatasime veits kuidas kohalikud noorhärrad veesuuska/lauda sõitsid ja jutustasime niisama.

Murray Bridge’ist liikusime jõgemööda edasi Mannumisse – Mannum on üks pisikestest vanadest linnadest, mis varem, kui jõge veel ühe peamise transporditeena kasutati, märkimisväärselt elavamad olid. Mannumis saime nats praamiga ka sõita. Linn ise asub nimelt kahelpool jõge ning silda selle linna elanikele veel ehitatud ei ole. NIi on neil kasutuses hoopis praamid, mis ööpäevaringselt sõidavad. Praamimees muideks oli nii sõbralik, et ma ei jõudnud kohe piisavalt ära naeratada. Muhe vana :)

Mannumi kandis kulgesime niisama jõeäärt pidi – ausalt öeldes meenutas see olek seal veidi meie Peipsiäärset sibulaküla – ainult linnud, vanad Pelikanid, olid nats suuremad :) Armas kohake oli, tahtsime ka kohe sealsamas telgi püsti lüüa ja ühel neist kümnetest paadisildadest õngekonksud vette lasta. Kahjuks on homme aga ootamas kooli- ja tööpäev, nii et pidime suuna Adelaide’ile tagasi võtma. See eest nägime aga teel koju üliroosat päikeseloojangut – iga asi on millekski hea.